Mis on inflatsioon?
Inflatsioon on sisuliselt laiaulatuslik hinnatõus. Turumajanduses võivad kaupade ja teenuste hinnad alati muutuda – mõned neist tõusevad, teised langevad. Inflatsioonist saab rääkida siis, kui hinnatõus ei puuduta mitte ainult üksikuid kaupu ja teenuseid, vaid on laiaulatuslik. Inflatsiooni tagajärjel saab ühe euro eest osta varasemast vähem kaupu. See tähendab, et euro väärtus on vähenenud.
Plussid ja miinused
Plussid
Era- või juriidilised isikud, kellel on materiaalset vara (kaubad laos, kinnisvara jms) oma koduvaluutas (Eesti puhul euro), võivad inflatsioonist kasu lõigata, kuna see tõstab olemasolevate varade hinda, mille tulemusel saab neid kõrgema hinnaga müüa.
Inflatsioon soodustab spekuleerimist finantsturgudel, sest arvatakse/loodetakse inflatsioonist suuremaid kasvuprotsente.
Ostujõu langemine võib aga paradoksaalselt hoopis hoogustada kulutamist, mitte säästmist. See omakorda mõjub soodsalt üleüldisele majandustegevusele, mis võib aidata inflatsiooni aeglustada ja majandust tasakaalustada.
Miinused
Kõrge ja muutuv inflatsioon põhjustab majanduses raskusi. Ettevõtted ja tarbijad peavad ostu/müügi planeerimisel arvestama üldiselt tõusvate hindadega, mis võib tekitada probleeme. Eriti raskesse olukorda võivad sattuda ettevõtted, kellel on kõrged kulud ja madal kasumimarginaal.
Koormavad pangalaenud ja EURIBOR-i kasv võivad mõjuda laastavalt nii era- kui ka juriidilistele isikutele. Näiteks 2008. aastal kõikus EURIBOR 4.6 – 5.2% vahel. Laenuvõtjatele tähendas see aga palju kõrgemat laenumakset kuus, mis viis nii eraisikud kui ka ettevõtted raskustesse. Tekkisid koondamislained, pankrotid ning majanduskriis süvenes veelgi.
Kui kõrge on inflatsioon Euroopas?
2022. aasta augustis ulatus Euroopa Liidu inflatsioonimäär 9.8%-ni, mis on kõrgeim inflatsioon viimase 25 aasta jooksul. 2008. aastal kasvas inflatsioonimäär 4.4%-ni, mis oli kõrgeim tase tollasel perioodil. 2015. aasta jaanuaris oli aga inflatsioon kõigest 0.5% ning hinnad langesid.
(EU HICP January 1997 – March 2022)
Taastumine pandeemiast ja kõrged energia hinnad
Euroopa majandusruumi taasavamine 2021. aastal, pärast ootamatut COVID-19 pandeemiat, andis märgatava tõuke hindade kasvuks.
Ülemaailmsed tarneahelad ei ole aga pandeemiast tingitud tootmisprobleemidest veel toibunud. Transpordi hinnad on siiani mitu korda varasemast kõrgemad. Viimaste puhul mängib suurt rolli ka enneolematu energiahinna tõus.
Kasvavad energiahinnad on tarneprobleeme veelgi süvendanud, eriti transporditööstuses, kus 2021. aasta novembris registreeriti Euroopa Liidu kõrgeim inflatsioonimäär. Sellest ajast saadik on transpordiga seotud inflatsioon aeglustunud, kuid sellegipoolest kasvanud.
Mis põhjustab sellise inflatsioonisurve?
Üldine inflatsioon Euroopas on põhjustatud palju kõrgematest energiahindadest, mis on otseselt seotud sõjaga Ukrainas ja täpsemalt Venemaale kehtestatud sanktsioonidega.
Eurostati 2018. aasta andmed näitavad, et Euroopa Liidu riigid importisid ligikaudu 44% maagaasist just Venemaalt.
(Eurostat-euroindicators)
Enim Venemaa maagaasist sõltuvad riigid Euroopas on Soome, Läti ja Bulgaaria.
Kui kõrge on inflatsioon Eestis?
Eesti inflatsioon on Euroopa kõrgeim. Augustis oli inflatsioon Eestis 24.8%, samal ajal kui Euroopa keskmine inflatsioonitase jääb napilt alla 10%.
Eesti Keskpanga sõnul on selline kõrge inflatsioon põhjustatud mitmest tegurist. Ligi pool Eesti elukalliduse tõusust on tingitud kiirest energiahindade kasvust ja ligi veerand erinevate toiduainete hinnatõusust.
Energiahinnad on järsult tõusnud Ukraina sõja ning Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu. Selle tagajärjel on Venemaa vähendanud või lausa peatanud kütuse- ja energiatarned Euroopasse. Viimane omakorda on tekitanud vajaduse alternatiivsete energiaallikate järele, mis on tõstnud kütuse hindu maailmaturgudel.
Eriti krõbedaks on läinud gaasi hind. Kasvavad nõudmised asendada gaas söe või mõne muu saastava toorainega on tõstnud heitgaaside kvootide hinda. Elektri hind on Balti regioonis järsult tõusnud, sest napib võimalusi odavama elektri tootmiseks.
- Elektri hind on 206% kõrgem kui aasta varem.
- Maagaasi hind on aga 244% kõrgem kui aasta varem.
Eesti inflatsioonisurve tuleb lisaks energiale ka nende toodete kallinemisest:
- Toiduained (põhiliselt suhkur, jahu, vürtsid, toiduõlid ja munad)
- Alkohol ja tubakas
- Riided
- Eluase (põhiliselt tingitud just energiahindade kallinemisest)
- Transport
Kokkuvõtteks
Inflatsioon on tsükliline ja loomulik osa majandusest. 2008. aasta majandussurutise ajal oli sarnaselt tänasega samuti tunda tugevat inflatsioonisurvet. 14 aastat hiljem, aastal 2022, on üldine inflatsioon võrreldes eelmise perioodiga kasvanud üle kahe korra. Eestis on tõus võrreldes 2008. aasta keskmisega aga umbes viiekordne. Seega inflatsioon on küll majanduse normaalne osa, kuid praegu küündib see ekstreemsustesse.
Kinnisvarainvesteering on ajalooliselt olnud alati hea investeering alusvara väärtuse kasvuks ja samuti saamaks passiivset tulu.
Kui sul on korter või korterid, mida soovid välja üürida, kuid ei soovi tegeleda sellega kaasnevate küsimuste ja probleemidega, siis meie Kurg&Korsten kinnisvarabüroos aitame Sind!
Kasutades meie üürihalduse teenust, leiame sulle üürilise kiirelt, kindlalt ja turvaliselt. Sina vaid naudi passiivset üüritulu. Kontakteeru meie spetsialistidega!
